1946 – 1968: sõjalõpu rõõmust läbi hirmsa aja / Esimesed kakskümmend +2 aastat ilma päris nimeta.

Sõja lõpp annab lootustele ruumi enne küüditamisi ja kolhoose. 1946 koguneb ETKVL-i Rakvere klubis tantsuõpetaja Leonide Viirese ümber segarühma jagu tantsijaid, kes jõuavad aasta hiljem ka pealinna rahvakunstiõhtule. Tarvanpääd juhivad Leonide Viires (1946-1956) ja Ellen (Veersalu) Urbus (1956-1966), siis võtab Maie (Veldi) Orav ansambli aastakümneteks üle.

ENSV hingab Hruštsovi sulaga koos piiludes ilma mitte enam nii raudse kardina tagant ja kuulates salaja biitleid. Sisult sotsialistlikku ja vormilt rahvuslikku rahvakunst edeneb lõpmatutel taidlusülevaatustel ja rahvakunstiõhtutel. Rahvatants annab võimaluse kõige kiuste eestlane olla.

1946 – 1968

sõjalõpu rõõmust läbi hirmsa aja

1969 – 1976

uus hingus aina avaramas ilmas

1977 – 1986

stagnatsioonist välja Viru särule

1987 – 1996

vaesed, vaimus vabad virulased

1997 – 2006

uued peod Soomest meesteni

2007 – 2016

noored tegijad, vanad väärtused

2017 – 2021

koroona kiuste igavikku sepistades

Maie Orav

Tarvanpää sümbol üle aegade